Kõik saab korda [one-shot]

Mingi hästi mõtetu one-shot. Stels käskis üles panna :'dd
Stelsi'le ja Monzale siis :'dd

___________________________________________________

Vihma sadas. Ma jooksin nii, kuidas suutsin. Olin juba ligumärg, aga ma ei hoolinud sellest. Millest ma üldse enam hoolisin ? Mitte millestki.
Jõudsin koju. Kohe pärast minupoolt tekidatud uksepauku lõpetasid Joe ja Monza elutoas rõvestsemise ja jooksid koridori. Varsti jooksid kuskilt välja Stella ja Nick.
Upsii, Stels oli oma püksid kuskile unustanud vist. Nagu rahena, hakkas küsimusi lendama : "Kus sa olid?" "Miks sa märg oled?" "Kus Liisu on?" .
Kui olin kuulnud seda nime, pidin vihast lõhkema. Käratasin neile : "Mina ja Anna-Liisa pole enam mitte kuidagi seotud!" ja jooksin oma tuppa. Nägin seinte peal pilte, kus me veel õnnelikud olime.
Oh, peaks vist teile seletama, milles asi ?

__________________________________________________________________________________________________________________________

"Tsau kallis! Ma niiiiiiii igatsesin sind ! " karjusin üle kohviku, otsekohe kui Liisut märkasin.
Siis sain aru, kui valesti ma käitusin ja hetkega olid 12-14 lapsed minult kalli ja autogrammi küsimas. Heitsin pilgu Liisule. Saades sealt peanoogutuse, hakkasin kiirelt autogramme ja kallisid jagama. Lõpuks sai see värk läbi. Jumal tänatud ! Kõndisin Liisu lauani.
"Sauu, sa ei tea kuidas ma sind igatsesin ! " ütlesin nüüd vähe vaiksemalt ja kallistasin teda. Ainuke asi mis ma tema suust kuulisn, oli : "Mina...sind...ka. Ei...saaa.....hingata!" Vabastasin kohe oma käed.
Istusin maha ja kutsusin teenindaja meie laua juurde. See pistis kohe karjuma. Oh, mu jumal! Vaatasin Lizkat. Ta hoidis oma kõrvadest kinni.
Rahustasin selle plika maha ja esitasin tellimuse.
"Noh, kuidas ka läinud on?" küsisin nüüd LÕPUKS Liisu käest .
"Igavalt, teid ei olnud ja nalja ei saanud" mossas Liisu.
"Nähh, aga nüüd oleme me tagasiii!" laususin ja tegin kätega mingit iks liigutust, millest ma ise ka aru ei saanud.
Liisu hakkas naerma. Oh, ma igatsesin ta naeru! Heitsin pilgu aknast välja ja mida ma näen? Meile on umbas 20 "kohtingukaaslast" tulnud, kõigil kaamerad ootevalmis.
Sositasin Lizkale : "Jookseme ruttu tagauksest välja. Ma parkisin auto juba sinna. Igaksjuhuks."
Liisu noogutas. Ta luges kolmeni ja panime jooksu. Meie kaaslased ei saanud arugi, et me läinud, kui me juba autoga parklast välja kihutasime.
Jõudsime Centarl Park'i juurde. Parkisime auto ületee asuva juuksurisalongi ette ja läksime parki.
Rääkisime juttu, kuni tuli mingi poiss tõmbas Liisu püsti ja hakkas teda suudlema.
Mu silmadesse tungisid pisarad. Ma ei saanud aru, kas ma tahtsin, et ma nii näeks või toimus see päriselt, aga Lizka VIST puikles vastu, aga ta ei jõudnud.
Ma hakkasin jooksma. Unustasin oma auto sinnasama....

__________________________________________________________________________________________________________________________

Ja edasi te teate isegi.
Kuulsin alt uksepauku. Ma loodan südamest, et keegi läks välja. Ma ei taha nagu üldse, et see Anna-Liisa oleks. Või tegelt, natuke tahaks. Saaks teada, mis tal selle poisiga oli.
Koputus.
"Kas sa mind sisse ei lase?" lausub mesimagus hääl. Kelle oma, seda tean juba unepealt.
"Miks ma peaks?" küsisin vastu.
"Ma saaks sulle seletada siis , mis pargis juhtus." lausus ta rahulikult. Kuidas ta saab NII rahulik olla koguaeg ?
"Aga miks me läbi ukse ei saaks rääkida?" Sain ise ka aru, kui lolli küsimuse ma praegu küsisin.
"Sest muidu need 4 tuvikest tuleks kuulama!" Gaash noh, ma vihkan, et tal koguaeg asjades õigus on !
Läksin ukse juurde, tegin selle lukust lahti. Liisu astus sisse.
"Nii, ja kuidas sa siis seda seletad?" üritasin vihast poissi mängida. See kukkus haledalt läbi. Tema peale ei saa vihane olla lihtsalt.
"See poiss, ta oli mu klassivend. Eestis. Ma meeldisin talle. Tema mulle mitte. Ja kui ma Eestis oma klassisle ütlesin, et ma USA'sse kolin, tuli ta minu juurde ja sositas mulle: "Ma ei lase sul temaga õnnelikuks saada! Ma otsin su üles!" Ma vaatasin talle väga kahtlaselt otsa" ja järsku hakkas Liisu nutma. Läksin tema, juurde võtsin talt ümbert kinni ja kaisutasin teda.
Lizka hakkas edasi rääkima: "Ma muidugi...ei uskunud teda. Ja siis..enne kui me täna...kohvikus kohtusime...ma nägin teda. Ta märkas mind...ka...ja ütles mulle, et tema....seda...asja nii ei jäta! Ja edasist...tead juba isegi. Päriselt....ma puiklesin seal pargis...vastu, aga ta oli.....liiga tugev!"
Ma ütlesin vaid:"Tasa, kõik saab korda. Ära ainult nuta. ma usun ju sind!"
Ja juba me suudlesime.

____________________________________________________________

Ma ei oska lõppe kirjutada :'dd !

Hea lõpp oli. Ja väga hea jutt on. Ja jälle ma olen püksteta . Aga väga-väga hea jutt on, nüüd ma jään ootama millal sa ue oneshooti teed.

Tänksuu (a)
Ma tõsiselt kahtlen, kas sa üldse enam põkse kannad
Kunagi ikka teen

Kes seda küll teab . Või milleks üldse pükse vaja on, püksid on kasutud .
Aga ma jään ootama .

aeet , me rõvetsesime jaa ?
Eino , jubehea ikka no !

Stels- Kohe saad :'dd
Monza - Ikka, aga ei ole hea tegelt, :'dd