"Ohjuudas, ma olen nii närvis!" pabistasin oma toas. "Rahune, midagi ei saa ju juhtuda. Tema armastab sind, sina teda. Biig häppi fämilii !" rahustas Stels mind.
"Aga kui kleit katki läheb? Või ma kukun, kui ma altari ette kõnnin? Või..või..oh ma ei tea, kõikke võib juhutuda ju?" pablasin ikka edasi.
Kaks tund veel ja siis sa minust Mrs. Kevin Jonas II . Või vahemalt siis, kui kõik hästi läheb.
"Teeme nüüd soengu sulle!" oli Allo liiga elevil. Ta lõpetas just juuksurikooli, tahab kohe minu juuksed käiku lasta. Aga ma tean, et ta oskab. Ma usaldan teda.
Poole tunni pärast on soeng valmis. Stels hakkab meiki tegema nüüd. "Midagi heledalt!" tuletan talle meelde. Kas poleks rõve, valge kleit ja must meik? Õhhh, jubee!
"Issand, rahune nüüd. Ma ei saa sulle meiki peale panna, kui sa värised!" lausus Stels. Issand, ma nii loodan,et ta varsti Nickiga abiellub, siis saab teada, mis tunne see on.
Meik on valmis. Stels ja Allo teevad endale kah meigi ja soengud.
Kolmeveerand tunni pärast on mu auto siin, ja meil pole kleitegi veel seljas. Stels ja Allo kannavad helesiniseid põlvedeni õlapaelteta kleite. Nad on pruutneitsid. Ja minul on valge maani kleit. Selline äge, bling-bling.
Kell on kaks. Vaatan aknast välja ja näen, et mu tõld on kohal. Otsesesmõttes, tõld. "Oot, Kevvo ütles, et valge limusiin tuleb ju?" pärisin teiste käest. Allo tuletas meelde mulle: "Ta ju helistas sulle kell 11, et hoopis valge tõld kahe valge hobusega tuleb!" "Ahjaa, ma unustasin. "Upsii!" tegin kutsusilmi.
Me lähme alla. Isversusverjusver, kuidas ma pabistan. Istume tõlda, ja hakkame kiriku juurde sõitma. Tänaval, mõni vaatab imelikult, mõni lehvitab ja mõni ei tee väljagi. "Mul tuleb printsessi tunne peale!" ütlesin Stelsile ja Allole. "Sa oledki!" lausuvad nad ühestsuust. "Ma loodan, et ma ära ei minesta, kui ma Kevvot näen!" laususin, ise jumala pabinas olles.
Jõudsime kirikuse. Piilusin uksevahelt sisse ja pidin pikali kukkuma. Seal oli oma 500 külalist. Mr. Paul Kevin sr. tuli ja lausus: "On aeg!"
Ta võtis mu käevangu, ja me läksime uksest sisse, Stels ja Allo meie ees. Ohjummel, Kev on nii ilus. Valge ülikond. Järsku kuulsin Paul Kevinit ütlemas: "Ära tudise nii palju, kõik on hästi!" Ma surusin täiest jõust naeru alla. Tudisen? Eino, tänks. Lõpuks jõudsime Kevvo juurde. Paul Kevin sr. andis mu üle. Meist paremal seisid Stels ja Nick ja vasakul Joe ja Allo koos Franksteriga.
See papi hakkas seal midagi mölisema, ma ei kuulnud üldse, liiga pabinas olin.
Kuulsin ainult küsimusi, millele pidime Jah vastama. Ma enam ei mäletagi, kuidas ta neid sõnas. Aga "Jah!" laususime mõlemad. See tehtud, saime luba suudelda. Kevin tõstis mu loori ja suudles mind.
Meie esimene suudlus uues elus.
Aeg oli minna õnnitlusi vastu võtma. Inimesi ainut tuli ja tuli, mu jalad olid juba seismisest väsinud.
Kui me kõik oma õnnitlused vastu saime võetud, läksid teised kuskile edasi pidutsema. Meil oli ainult 2 tundi, et lennukile jõuda. Kevin ei ütlenud mulle, kuhu ta mind viib.
Jõudsime oma tõllaga lõpuks lennujaama. Terve tee olime Kevuga inimestele tänaval lehvitanud ja suudelnud. Saime lennukisse, vahetasin ma kohe oma riided ära. Kev kah. Lend keskis kuskil 6 tundi vist. Ma ei ole kindel. Terve lennu, me mängisime lolli. Mingi mutike, kes meie ees oli, hakkas mingi aeg meie peale karjuma : "Kas te olete värskelt abiellunud, et te nii käitute?" Me hakkasime Kevoga hullult naerma. Ma vastasin :"Tegelikult, oleme jah äsjaabiellunud ." Ja siis , karjus see mutike üle lennuki: "Meil on siin äsjaabiellunud!" ja jälle tuli terve lennukitäis rahvast meile õnne soovima. See läbi, kuulsime juba kõlaritest: "Me hakkame maanduma. Rhodosel on hetkel.." Edasi ma ei kuulanud, vaid kallistasin Kevinit väga kõvasti ja pm. kisasin: "Aitäh, aitäh, aitäh. Ma olen koguaeg Rhodosele minna ! Issand, ma ikka nii armastan sind!" Kevvo naeris ja ütles vaid "Palun väga!"
Saime lennukist maha, ja õues oli ikka vägaaaaa palav. Meile tuli lennujaama valge limusiin vastu. "Waoo...." oli ainuke, mis mu suust tuli. Kevvo ütles: "Ma rentisin meile maja." "Issand....kaua me siin oleme?" "3 nädalalt" ütles Kevvo ja liigutas kulme üles-alla. "Pervo..." hakkasin naerma. "Sinusse!" naeris ta vastu. "Ikka!"
Jõudsime oma "maja" juurde. Kevvo võttis mu sülle, viis majja. Tegude aeg !
________________________________________________________________
Stelsile
Lühike ja crap on, ma tean
Sry, mul pole pealkirja mõtteid :/