True Love [one-shot]

"Kallis, ärka. Tõuse ja sära!" äratas keegi mind mesimagusa suudlusega. "Kas sa mõtlesid mu eilse küsimuse peale?" küsis Joe kohe, kui olin voodipeale istukile tõusnud. "Ma ei tea. Mul on siin kõik mu sõbrad ju. Ja kool. Mis saab siis, kui meie suhe karile jookseb? Mida ma siis teen?" küsisin ma vastu. Issand, ma ei taha tema ees nutma hakkata. Mu silmad juba kipitavad. "Näh, Allo, sa tead ju, et me oleme kokkuloodud. Palun!" Isver, ta tegi nii armsat nägu juu. Ma hakkan nutma! "Joe, ma ütlen sulle pärast hommikusööki, okei?!" "Okei, ma lasen sul riided vahetada. Ma lähen alla!" ja seal ta läks. Mida ma teen, kas ma lähen USA'sse? Kõik mu sõbrad on siin. Noh peaaegu, Liisu on juba USA's. Tema usaldas Kevvot niipalju. Aga eile, ta küsis ju nii armsalt seda.

_____________________________________________________________________________________________________________________________________________

"Wow, Joe , siin on nii ilus!" Me jõusdime nii kena kalju peale. Siit oli vaade otse merele. "Sulle meeldib? See on mu salapaik. Eestis." Nüüd ma siis tean, kus ta koguaeg mõtlemas käib. Järsku hakkas Joe rääkima: "Teglikult, tahtsin ma sult midagi küsida." Vaatasin talle lootusrikkalt otsa ja andsin peanoogutusega teada, et ta võib jätkata. "Vaata, me lähme ülehomme Liisu, Kev'i ja Nickiga tagasi USA'sse. Kui ma vaatan, kui õnnelikud Liisu ja Kev koos on, tahaks ma kohe Eestisse sõita ja sind USA'sse kaasa võta. Aga probleem selles, et ma ei tea kas sa tuleksid. Esimene asi, mida ma hommikul näha tahaks, ei ole emps või paps, kes mind äratada püüvad, vaid sina ja su sinised silmad ning hingemattev naeratus." Ma hakkasin vaikselt juba taipama, mida ta küsida tahab, aga ta rääkis kõike nii siiralt, et ma ei tahtnud teda peatada. Ta jätkas: "Kui mul on mõni mure, ma tahaks rääkida seda sulle, mitte empsile, mitte et ta mind ei mõistaks, aga sina mõistad paremini. Sinuga on lihtne rääkida." Ta võttis mu käed, vaatas oma pruunide silmadega minu sinistesse silmadesse ja küsis: "Kas sa tuleksid minuga USA'sse elama?" Ta vaatas mind lootusrikkalt. "Joe, ma ei tea. Mitte, et ma sind ei armastaks, aga USA on Eestist niii kaugel!" Vaatasin korra Joe'd ja nägin, kuidas üks pisar tal üle põse voolas. Ma pühkisin selle ja vastasin: "Ma ütlen sulle homme! Palun, ainult ära nuta. Ma lihtsalt natuke pean mõtlema! Eksole?" Joe naeratas mulle kurvalt ja vastas: "Okei. Olen nõus." Me vaatasime päikseloojangu ära ja läksime tagasi meie juurde.

______________________________________________________________________________________________________________________________________________

Läksin alla. Nägin köögis istuvat Joed, kes arvatasti teed jõi ja aknast välja vaatas. Jälle voolas üksainus pisar üle ta põse. Ta oli nii kurb. Arvatavasti arvas ta, et ma ei tule USA'se. Läksin ta taha, panin käed ümber ta kaela ja hakkasin rääkima: "Vaata Joe, meil on nii tore olnud. Nii Eestis, kui ka Usa's. Ma armastan sind, rohkem kui sa arvata oskad, aga..." Joe katkestas mind, küsides: "Sa ei tule?" "Ma nüüd lõpetan oma lause, aga sa pead mind veel kannatama. Ma tulen sinuga USA'se!" Joe hüppas toolilt püsti, kallistas mind ja küsis veel üle: "Päriselt?" Ma naersin vaikselt ja noogutasin. Ülehomme elan ma juba USA's, oma kõige kallima inimesega.

________________________________

Ma luban, see on viimane one-shot mis ma siia üles panen.
Allole ja Stelsile , neile liiga meeldis (a)

Ei ole viimane, ma ei luba seda!!!!!! Aga see on niihea, se eon mu lemmik oneshoot, päriselt!

se ei ole jah viimane.ja see tõesti parim.

See ei ole viimane, mida ma kirjutan. Aga üles ma küll rohkem ei pane , vistt :/
Aga aitähh teile kõigile (LL)